2011 elutöö preemia laureaat Aavo-Valdur Mikelsaar

Professor Aavo-Valdur Mikelsaart tunnustati ühingu poolt elutööpreemiaga 2011. aastal. Aavo-Valdur Mikelsaar kuulub Eestis vaieldamatult inimesegeneetika kui teadusvaldkonna esimese põlvkonna eestvedajate hulka, kes on inimesegeneetikaga aktiivselt tegelenud üle 50 aasta ning on ühtlasi osalenud Eesti Inimesegeneetika Ühingu asutamisel 2000. aastal.
Aavo-Valdur Mikelsaar õppis toonase Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonnas sõjajärgsel ajal, mil kogu Nõukogude Liidus oli geneetika teadusalana tugevalt poliitiliselt represseeritud ning valdav ideoloogia toetas hoopis Trofim Lõssenko loodud pseudoteaduslikku õpetust omandatud tunnuste päritavusest. Koos Hruštšovi-aegse sulaga tekkis võimalus hakata uuesti tegelema pärilikkuse geeniteooriaga, mida Aavo Mikelsaar ka innukalt kasutas, õppides aspirantuuris Moskvas Teaduste Akadeemia Molekulaarbioloogia Instituudis 1967-1970. aastatel ning hiljem täiendanud ennast Viini Ülikoolis 1976-77, Tampere Ülikoolis 1988 ja Lüübeki Meditsiiniülikoolis 1993. aastal. Kandidaadikraadi kaitsmine toimus Moskvas Teaduste Akadeemia Meditsiinigeneetika Instituudis 1970. ja doktorikraadi kaitsmine samas asutuses 1980. aastal.
Prof. Aavo-Valdur Mikelsaar on üks Tartu Ülikooli Üld- ja Molekulaarpatoloogia Instituudi rajajatest 1979. aastal. Aastast 1987 on ta olnud 25 aasta vältel instituudi juhataja ning Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas inimesegeneetika professor aastatel 1993-2017. Alates 2017. aastast on Aavo-Valdur Mikelsaar Tartu Ülikooli emeriitprofessor.
Aavo-Valdur Mikelsaare pikaajaline ja mahukas teadustöö hõlmab klassikalist tsütogeneetikat, mendeleeruvaid ja multifaktoriaalseid haigusi, haiguste molekulaarseid markereid ja uurimisvõimalusi monoklonaalsete antikehadega ning tüvirakkude temaatikat.  Aavo-Valdur Mikelsaare kaasautorlusel on ETIS ja PubMed andmebaaside alusel aastatel 1969-2019 ilmunud üle 60 teadustöö, tema tsiteeritavuse h-indeks on Web of Science andmetel 13 ning ingliskeelses teadusruumis on igat tema teadustööd keskmiselt tsiteeritud 24 korral. Aavo-Valdur Mikelsaar on olnud juhendajaks 11 väitekirjale ning on pannud koos õpilastega dr. Mari Sitska, Kati Kuuse jt aluse meditsiinigeneetiku arstlikule erialale ja tsütogeneetika laboriteenustele Eestis. Ühtlasi on ta olnud pikka aega meditsiinigeneetika residentuuri üheks üldjuhendajaks Tartu Ülikoolis. Aavo-Valdur Mikelsaare erialaseid teeneid on 2001. a tunnustatud Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi omistamisega.
Inimesena on Aavo-Valdur Mikelsaar elurõõmus ja silmapaistvalt hea suhtleja, kes oskab vestluskaaslastega alati ühise keele leida. Õpilastele ja töökaaslastele on ta ikka jäänud lugupeetud vanemaks kolleegiks, kes ka emeriitprofessorina jätkab uute ideede genereerimist ja osaleb aktiivselt teadustöös.