2013 elutöö preemia laureaat Richard Villems

Akad. prof. Richard Villems. Foto autor Jüri Parik, erakogu

Akad. prof. Richard Villems on läbi aegade üks Eesti silmapaistvamaid teadlasi, kelle tulemused molekulaarbioloogias ja geneetikas on olnud aastakümneid mõjuandvad nii Eesti kui rahvusvahelisel mastaabis. Aastal 2020 on jõunud prof. Villemsi avaldatud teadusartiklite koguarv peaaegu 200-ni ning neid on tsiteeritud üle 20,000 korra. Tema tegevus on olnud laiahaardeline ja ei sisalda mitte ainult tulemusrikast uurimistööd, vaid ka teadustegevuse juhtimist, teadusliku mõtteviisi arendamist ja tutvustamist, õpetamist ja juhendamist, molekulaarbioloogia ning evolutsiooni- ja populatsioonigeneetika koolkondade kasvatamist. Kokku on ta juhendanud üle 20 doktoritöö ja kümneid noori teadlasi.  Akad. Villemsi jalajälje tähtus ja mõjukus nii ajalises plaanis kui ka horisontaalselt valdkondade üleselt on üha kasvamas.

Richard Villems on sündinud 28. novembril 1944 Pärnus. 1968. aastal Tartu Ülikooli (TÜ) arstiteaduskonna lõpetamise järel pühendus ta teadustööle, jätkates tudengipõlves alustatud uurimistööd kuulsas TÜ “vana” keemiahoone (praegusel aadressil Jakobi 2) 414 toas Artur Linnu laboris ribosoomide RNA-valgu interaktsioonide teemal. Sellest tollal väga uudses suunaga laboris alustas oma teadustööd terve plejaad Eesti molekulaarbioloogia teadlasi. 1972. aastal sai Richard Villems meditsiinikandidaadi teaduskraadi biokeemia erialal TÜ arstiteaduskonna juures ning 1984. aastal bioloogiadoktori (molekulaarbioloogia) kraadi Moskva Riikliku Ülikooli juures (väitekirja teema „Ribosoomi subribosoomsed kompleksid“). Ta on teinud teadustööd Novosibirski (1972-1973), Uppsala (1975-1976 ja 1982, 2008) ja Edinburghi (1977-1978) ülikoolide juures. Alates 1987. aastast on ta töötanud Tartu Ülikoolis professorina ja samal, 1987. aastal, valiti ta ka Eesti Teaduste Akadeemia (TA) liikmeks. Aastatel 1994 – 1999 oli ta ka Eesti TA asepresident ning 2004 – 2014 Eesti TA president.

1986. aastal loodi Richard Villemsi initsiatiivil ja juhtimisel Eesti Biokeskus, mille käivitamiseks saadi tema eestkõnelemisel oluline investeering toonaselt Nõukogude Liidu keskvõimult molekulaarbioloogia alase uurimistöö jaoks vajaliku aparatuurse infrastruktuuri loomiseks Tartusse. Tänu sellele tekkis Eestis võimalus arendada innovaatilist teadustööd, mis varem olid mõeldamatu. Selle investeeringu mõju ulatus ka taasiseseisvumise algaastatesse kui majanduslikult olid teaduses keerulised ajad. Richard Villems juhtis Eesti Biokeskust 30 aastat, 1986 kuni 2016. 2018.a. liitus EBK TÜ Eesti Geenivaramuga (EGV), mille tulemusena tekkis TÜ genoomikainstituut (GI), mille teadustöösse on ta kaasatud juhtivteadurina. Richard Villemsil on kriitiline panus ka TÜ molekulaar- ja rakubioloogia (MRI) instituudi loomisel (1990) ja laiendamisel (1997, Citrina maja), kus ta on tegev arheogeneetika professorina ja evolutsioonilise bioloogia õppetooli juhatajana.  Tal oli ka võtmeroll TÜ Omikumi maja valmimisel (2012), kus täna tegutseb EGV, GI ning erinevad geneetika tuumiklaborid.

Richard Villemsi teaduslik töö ja juhendamine ning administratiivne tegevus 1980-90 ndatel aastatel pani Eestis aluse erinevatele molekulaarbioloogia ja molekulaargeneetika uurimissuundadele, mille mõju teaduse, biotehnoloogia-alase ettevõtluse ja ka ühiskonna arengusse järgnevatel aasatkümnetel on mitmekihiline. TÜ “vana” keemiahoone 414 päevil ja Biokeskuse algaastatel oli põhifookuseks küll veel ribosoomide uurimine, aga omadatud kogemusele toetudes läksid õpilased edasi erinevatesse uurimissuundadesse — neurobioloogia, bakteri ja inimesegeneetika, viroloogia, genoomika, populatsioonigeneetika ja teiste eluteaduste molekulaarsete aluste väljaselgitamisele. Villemsi selle perioodi silmapaistvamad õpilased on akadeemikud Mart Saarma (Helsingi ülikooli biotehnoloogia instituudi direktor 1990-2008, endine Euroopa Teadusnõukogu asepresident eluteaduse vallas), Mart Ustav (TÜ Tehnoloogia Instituudi ja edukate biotehnoloogia ettevõtete rajaja, s.h. Quattromed ja Icosagen Group), Andres Metspalu (EGV rajaja, endine Euroopa Inimese geneetika ühingu esimees), professorid Toivo Maimets (pikaajaline TÜ MRI direktor, endine EV haridus- ja teadusminister) ja Jaanus Remme (TÜ MRI molekulaarbioloogia õppetooli kauaaegne juhataja 1997-2019). Oma õpilaste kaudu on jõudnud Richard Villemsi mõju omakorda ka nende rohkete juhendatavate – mitme järgmise põlvkonna teadlasteni. 

Richard Villemsi enda teadustegevus suundus alates 1990ndatest evolutsiooni- ja populatsiooni- geneetika valdkonda, kus on ta praegu üks maailma juhtivaid teadlasi. Ta on rajanud tugeva teaduskoolkonna, kes teemasid rahvusvahelisel areenil edasi kannavad  nagu prof. Toomas Kivisild (Cambridge/Leuven ülikool), oma erialal tuntud ja kõrgelt tsiteeritud teadlased Ene Metspalu, Siiri Rootsi, Mait Metspalu, Kristiina Tambets. Koolkonna tuntus on toonud Tartusse ka kümneid välisteadlasi ja doktorante.  Richard Villems on oskuslikult koordineerinud rahvusvahelist laiahaardelist meeskonnatööd Novosibirskist, Moskvast ja Baškiiriast Iisraeli ja Indiani, koostöös Inglismaa, USA, Taani ja paljude teiste riikide teadlastega, ilma milleta on inimkonnale suunatud  populatsioonigeneetika uuringud võimatud. Tema Y-kromosoomi-põhised uuringud on olnud aluseks inimese isaliinide detailsetele fülogeneetilistele rekonstruktsioonidele ajas ning ruumis, võimaldades olulisi avastusi erinevate maailma osade meeste päritolu, rännete, efektiivse populatsioonisuuruse dünaamika, aga ka kultuuri, nt keelevahetuste kohta – nüüdisinimese isaliinide puu Aafrikas toimunud esimese lahknemise aja leidmisest kuni Y haplogrupi N3a ekspansioonini idast, mis tõenäoselt tõid kaasa ka soomeugri keelte saabumise Eestisse ja naaberaladele. Mitokondriaalse DNA analüüs on andnud samavõrd originaalseid ning mitmekesiseid tulemusi emaliinide osas – sh mtDNA fülogeneesi puu “pea pealt jalgadele keeramine”, mis aitas rekonstrueerida nüüdisinimeste viimase ühise eellase mitokondri genoomi, võttes võrdluseks neandertaallaste mtDNA genoomid. Richard Villemsi initsitatiivil on loodud Eestis ka uus teadussuund, arheogeneetika, mille eesmärgiks on saada teavet minevikus elanud rahvastest ja nende rännetest, ja selle kaudu ka laiemalt inimese arenguloost viimaste aastasadade ja tuhandete jooksul. Richard Villems on 2017. a. loodud TÜ arheoloogia, geneetika ja lingvistika sidusuuringute kolleegiumi asutajaliige.

Suurepäraste teadusuuringute kõrval on Richard Villemsil olnud väljapaistev roll Eesti teadustegevuse korraldamisel ja juhtimisel. Tal on olnud kandev roll Eesti TA juhtimisel, ning aktiivselt osalenud Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu töös, EV Presidendi akadeemilise nõukogu/mõttekoja tegemistes ja paljudes teistes otsustuskogudes. Richard Villems on olnud nõuandjaks mitmetes Euroopa Liidu nõuandvates kogudes või hindamiskomisjonides ja selle kaudu kaasa löönud rahvusvahelise teaduspoliitika kujundamisel. Richard Villemsit on autasustatud Eesti TA medaliga (1994), Valgetähe III (1998) ja Valgetähe II klassi teenetemärgiga (2006), Tartu Ülikooli medaliga 1982, TÜ suure medaliga (2009), TÜ rektori aukirjaga (2019) ning TA kõrgeima autasu K.E. von Baeri medaliga (2015). Ta valiti Tartu linna aukodanikuks 2000. Ta on mitme riigi teaduste akadeemiate välisliige: Kuningliku Rootsi Teaduste Akadeemia (1989), Soome Akadeemia (2000), Läti Teaduste Akadeemia (2005), Leedu Teaduste Akadeemia (2006), Bashkortostani Vabariigi Teaduste Akadeemia (2012). Aastal 2013 sai ta Eesti Inimese Geneetika Ühingu elutöö preemia. Richard Villems on kolmel korral saanud riigi teaduspreemia – 1980 ja 2017 aastapreemia molekulaarbioloogia ja keemia valdkonnas. Aastal 2020 anti akad. Richard Villemsile elutöö preemia, mis on Eesti riigi kõrgeim tunnustus silmapaistvatele teadlastele.

Richard Villems on olnud ja on jätkuvalt kompromissitu teaduse kvaliteedi eest seisja ja sellisena mõjutanud mitte ainult oma kaasteelisi, vaid ka järgmist põlvkonda edukaid teadlasi nii Eestis kui ka rahvusvahelises mastaabis. Kolleegina on ta motiveeriv ja eeskuju andev, kuidas julgeda küsida uusi küsimusi ja suunata pilku kõrgele ja kaugele, et näha tervikpilti.

Lingid teadustööle:
ETIS: https://www.etis.ee/CV/Richard_Villems/est 
Eesti Teaduste Akadeemia: https://www.akadeemia.ee/member/villems/ 
Google scholar: https://scholar.google.com/citations?hl=en&user=FU7NO7wAAAAJ&view_op=list_works

Mõned meediakajastused läbi aegade:
https://arhiiv.err.ee/vaata/akadeemikud-richard-villems  
https://arhiiv.err.ee/vaata/avatud-ulikool-soome-ugri-geneetilise-ajaloo-taustast-professor-richard-villems 
https://arhiiv.err.ee/vaata/uudised-uudised-eesti-teaduste-akadeemia-president-richard-villems 
https://www.postimees.ee/45482/richard-villems-maailma-teaduse-jaoks-on-obama-parem 
http://kes-kus.ee/akadeemik-richard-villems-eesti-teaduste-akadeemia-paraaduks/ 
https://vikerraadio.err.ee/787912/hoimurahvastest-richard-villems-soome-ugri-geneetikast 
https://novaator.err.ee/258143/baeri-medali-sai-richard-villems 
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/keemiahoone-ruum-nr-414/ 
https://novaator.err.ee/1032034/teaduse-elutoopreemia-palvisid-juri-allik-ja-richard-villems 
 

 


Accept Cookies